11.loeng -multimeedium kodus

1. kodus olevates olevatest seadmetest võimaldavad DLNA sertifikaati kaks sülearvutit ja üks lauaarvuti. Ei telekad ega telefonid ei sisalda märget DLNA sertifikaadi olemuse kohta.
2.Kui Elada koos vanematega siis on hea jagada meediat läbi kodu võrgu. Koduvõrku on võimalik windowsi üles seada 3 klikiga. sellega ühendamiseks kulub 2 klikki. Maci puhul tekib võrk arvutite vahel iseenesest. Samuti on võimalik windowsi ja maci vahel meediat kergelt vahendada, sest mac tunneb windowsi jagatud kaustad automaatselt ära . Lisaks võib meediat jagada läbi erinevate pilves olevate andmebaasida nagu flicker. Nende viga on aga see ,et seal on vaja sisselogimist mis tähendab ühte lisa parooli vanemate peas. See aga ei taha kuidagi seal püsida.
3.Kahjuks kodus pole kodus piisavalt mootdsaid seadmeid miracasti kasutamiseks. Aga kus viga näed laita seal sõber tuleb ja aitab. Leidsin sõbra kodust moodsa teleka ja telefoni. Süsteemi selgeks õppimine võttis aega umbes 3-4 minutit. Seejärel sai mõnusalt telefonis olnud muusikat juba läbi telekaga ühendatud muusikasüsteemi kuulata. Hindaksin programmi 8 peale, sest alati saab paremini.

3 Loeng “IT vahendite valik”

Valisin lahendamiseks ülesande nr.3 Luua “ideaalne” arvutiklass 20-e töökohaga kommertskoolituse läbi viimiseks. 

1.Kuna poldud täpsustatud töö ülesandes milliste koolitust täpselt läbi viiakse valisin arvutiks http://www.hinnavaatlus.ee/products/Lauaarvutid/Lauaarvutid/489003/  Arvuti on mõistliku hinnaga ning kõlbab lihtsamate koolituste tegemiseks. Lisaks on komplektis kaasas win 8 .  Hind 199 * 21 = 4179Eur-i (lisasin ühe arvuti õppejõule)

2. Klaviatuur – ID -kaardi kasutus võimalusega 39.90*21=837.9Euri

3. Hiir – Otiline 1.21*21=25.41 Euri ning hiiremat 0.5*21=10.5Euri

4. kuvar – Odav ja mõistlik 74.90*21=1572.90Euri

5. printer – 48*1=48 Eurot. + projektor 362.90*1=362.90

6. Laud ja tool (70+33) *20=2060Euri + ja Õppejõule = 70+33=103Eurot

7.kolme aasta jooksul hävineb umbes ühe komplekti jagu arvuteid seega kulub 315.51 eurot.

Arvuti klass läheb seega kokku maksma 9199.61 eurot kulub klassi sisustamisele. Amortiseerumis kuluks kolme aasta peale võib lugeda ühe komplekti väärtuse ehk 315.51 eurot.

2. nädala loeng Digitaalne õpilugu lugu.

Minu digitaalne õpilugu.

Ühte kindlat õpilugu selleks ülesandeks oli suhteliselt keeruline valid. Valik langes siiani suurema aja võtnud õpetamise. Asusin koolis tööle 2006 aastal. Tööle minnes otse ülikooli pingist ilma igasuguse pedagoogilise ettevalmistuseta pidin kõik õpetamisega seotud oskused katse eksitus meetodil ise välja nuputama. Raske algus viis aga lõbusa karjääri lõpuni 2014. aastal. Kui vähegi võimalik läheks uuesti tagasi. 

Mida ma saavutasin?

Õpetaja olemise käigus saavutasin ma esiteks parema arusaamise oma ainest. Lisaks õppisin ma paremini inimestest aru saama ning nendega suhtlema. Kadus ära igasugune lavahirm.

Kui hästi ma seda tegin?

Kuna õpetamise tippaeg langes segasesse eluikka siis ei olnud ma kindlasti mitte kõige hoolsam õpetaja. Kuid kõik kohustused mida tuli täita sai tehtud ja mitmedki õpilased läksid pärast gümnaasiumi lõppu minu eriala edasi õppima. Seega või lugeda tulemust 3+ vääriliseks.

Mida ma sellest õppisin?

Selle käigus õppisin ma esiteks aja planeerimist, milles enne oli väga halb. Lisaks suhtlemisoskust ning oskust inimesi motiveerida, mõjutada ja suunata. Samuti tahvli lapiga kõike võimalikke seadusi selgeks tegema. 

Mida võiks paremini teha?

Rohkem oleks võinud näidata virtuaalseid katseid.

Panin esimestel aastatel liiga plaju rõhku ülesannete lahendamisele.

Põhjalikumalt oleks pidanud tunde ette valmistama.(selle käigus omades laiapõhjalisemat plaani)

Kuidas ma saaksin paremini teha?

Rohkem vaba aega kulutama töö tegemisele. Süstematiseerida suurem osa tööst. Viia erinevad ülesanded veebipõhiseks. Anda rohkem iseseisvaid või krupiviisilisi uurimustöid.

 

https://ifi6070.wordpress.com/2015/09/09/2-nadala-loeng/

Esseenr.3 (loeng nr.1) Mis võiks olla järgmiseks suureks sammuks infoühiskonna edendamisel (rahvusvaheliselt)? Mil viisil selle sammu võiks astuda?

Mis võiks olla järgmiseks suureks sammuks infoühiskonna edendamisel (rahvusvaheliselt)? Mil viisil selle sammu võiks astuda?

 

Infoühiskond on definitsiooni järgi informatsiooni tähtsustav ja seda kõikides eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Info ühiskonna jaoks on seega oluline informatsiooni kiire levik. Seega võib infoühiskonna tähtsamateks ajalooliseks lülideks pidada posti kullereid. Tehnoloogia arenguga asendusid kullerid telegraafi masinatega ja seejärel juba telefonidega. Telefoni abiga võis juba uskumatu kiirusega saata maailma ühest punktist teise mõne lause või uudise.

Interneti tulekuga sai võimalikuks aga kiiresti tunduvalt suurema info koguse edasi saatmine kui see oli võimalik telefoni abiga. Raamatu saatmine ühest maailma nurgast teise muutus vaid millisekundite küsimuseks kuigi alles 100 aastata tagasi võttis sama protsess aega 40 päeva[2]. Pidev arvutite eksponentsiaalne areng ning valgus kaabli kasutusele võtmine suurendasid interneti kiirused mõnest kb/s mõne Gb/s. See omakorda viis info hulga piiramatule kasvule internetis.

Kuigi internet on jõudsalt arenenud ja kasvanud siis suurem osa maailma inimestest on siiski ilma igasuguse võrgu ühenduseta. See omakorda vähendab arvamuste hulka infoühiskonnas. Seega üks peamistest sammudest järgnevate aastate jooksul peaks olema internetita olevate inimeste ühendamine infoühiskonnaga. Selleks on juba välja arendatud madala hinnaga arvuti nagu näiteks C.H.I.P [3] Mida saab kasutada internetis liikumiseks makstes ise vaid 9 dollarit. Lisaks on välja töötamisel ka uuema põlvkonna ülikiired juhtmevaba interneti võimalused. See annab võimaluse odavamalt katta suuremad territooriumid väga hea internetiga internetiga. Google on näiks välja töötamas satelliitide ja 3G võrgu segu, mis aitaks internetiseerida ka kõige kaugemad nurgad Maakeral.[4] Mozilla koos  Grameenphone-i  ja Orange-ga üritavad üle maailma Bangladeshist Aafrikani leida lahendus kalli ühenduse probleemile. Nende lahenduse kohaselt vaatavad inimesed enne interneti minemist ära väikese reklaami klipi, mille järel saavad nad käia tasuta internetis[5] Nii oleks võimalik internetiseerida ka kõige vaesemad ühiskonnad ja tuua nad infoühiskonna sekka. Infole ligipääs annaks neile võimaluse kiiremini arendada oma riigi poliitikat kui ka majandust.

Öeldakse, et järgneva 50 aasta kõik teadussaavutused on juba kirja pandud ja ning internetti üles laetud. Need tuleks vaid üles leida ja kasutusele võtta. Info hulk internetis kasvab eksponentsiaalsel kiirusel. Selle tõttu kaob väärtuslik info üldise müra taha ära ning selle leidmine on väga keerukas. Infoühiskonda areneks palju edasi, uuema põlvkonna otsingu süsteemid, mille abiga oleks võimalik kergemini just sinule vajalik info üldisest mürast kätte saada. Sellised programmid võiksid näiteks jagada erinevate valdkondade inimestele soovitusi kellega koostööd teha oma avastuste rakendamisel või edasi arendamisel. Kui sellise süsteemi peaks kunagi keegi välja töötaba muudaks see 10 aastaga maailma tunduvalt. Praegusel hetkel pole olemas sellist otsinguprogrammi. Kas sellele probleemile leiab lahenduse kvantarvutite areng või midagi muud näitab vaid aeg.  

Kuna infoühiskonna moodustavad miljonid inimesed siis selle tuleviku ennustamine on keerukas. Uue arengu hüppe võivad põhjustada just need lahendused või seda võib teha hoopis mingi muud ettearvamatu lahendus, mille üle kuskil mõni teadlane just praegu võib mõtteid mõlgutada. Selleks võib olla kas või aju otse ühendamine arvutiga, mis tundub viimaseid katsete tulemusi uurides enam mitte nii ulme kui mõned aastad tagasi. Selle kohapealt annab arutust vaid aeg.

      

1. https://ifi6070.wordpress.com/2015/09/02/1-loeng-infouhiskond-ja-selle-liige-5/

2. http://tarbija24.postimees.ee/3434071/kaart-just-nii-kaua-vottis-reisimine-aega-sada-aastat-tagasi

3. http://getchip.com/

4. http://www.forbes.com/sites/timworstall/2013/05/25/googles-excellent-plan-to-bring-wireless-internet-to-developing-countries/

5.http://techcrunch.com/2015/06/01/how-to-make-the-internet-truly-free-in-developing-countries/

Essee nr.2 (Loeng nr.2)- Mina 21. sajandi õppija – uued oskused, uued võimalused.

 Mina 21. sajandi õppija  – uued oskused, uued võimalused.

20 sajandi lõpus toimus Eestis enamus õppimisest koolides sageli üksluiselt loengu meetodil. Õpetaja või õppejõud seisis klassi või auditooriumi ees ja luges ette oma tavapärast monoloogi vähem või rohkem ilmekamalt. Õppejõu materjalile sai hiljem aga väsinud raamatust lisa lugeda. 21.sajandi alguses hakkas aga aina rohkem klassiruumidesse ja auditooriumitesse sisenema interaktiivsed vahendid. 

Uued kätte saadavad võimalused sundisid arenema nii kogenud õppejõudu kui õpilast. Mobiiltelefonid andsid õpilastele uusi suurepäraseid võimalusi spikerdamiseks. Tavapärase spikrile peene harilikuga mikrokirja kirjutamise oskuse asemel tõusis hinda sõnumitesse kiire kirjutamine ja printeri hea kasutus oskus. Selline tehnoloogia areng sundis ka õppejõudusid uurima erinevate tehniliste vidinate võimalusi. Alguses päädis see loomulikult telefonide ära korjamisega aga hiljem nende oskusliku ära kasutamisega tunni tegevuses.   

21.sajandi alguses levima hakanud internet avas uksed kiiresti kätte saadavale infole. Enam ei pidanud raamatu hankimiseks sõitma raamatukokku kus otsitav teos võis olla välja laenatud või üldsegi puudu. Nüüd sai raamatuid ja artikleid otsida erinevatelt raamatute otsingu süsteemidest nagu ESTER. Info hulga eksponentsiaalse  kasvu tõttu internetis polnud varsti vaja enam külastada ka kolletuvaid raamatusaale, sest uuemad raamatud ja artiklid ilmusid juba nii e-raamatuna kui paberraamatuna samaaegselt. Seega muutus õppija jaoks aina rohkem oluliseks oskus leida internetis erinevat infot. Samuti muutus vajalikuks oskus inforägastikust just õppurile vajaliku info üles leidmine. Info pidev kas loomulikult tähendas seda, et kõik info mis internetis oli ei olnud tõene. Seega võis näiteks õppuri töösse sattuda põhjendatud väited maakera lapiku olemise kohta. Nii hakkas kiiresti hajuma arvamus: „kõik mis kirjas on kuld“.

Info pidev kas internetis tähendas, et sinna sattusid ka õppurite endi poolt loodud tööd, mille pealt oli järgmiste aastate õppuritel mõnus šnitti võtta. Oskus teiste töid enda tööde pähe esitada sundis aga õppejõudusid leidma endale plagiaadi avastus süsteeme. Sellised programmid sundisid õppureid looma uusi kinniseid lehti kus info vahetus oleks muu maailma eest suletud.

Aina väiksemaks muutuvad elektroonilised vidinad on õppurite seljast kaotanud  seljakotid täis vihikuid ning asendanud need väikeste tahvel arvutitega. Olulisemaks käekirja puhtusest on muutunud nobedad näpud ning oskus käsitleda erinevaid teksti töötlus programme. Erinevad suhtlus keskkonnad (facebook) ja Google docks on muutunud rühmatööde tegemise lihtsaks ja kiireks. Nende abiga ei pea enam õppur oma rühmaga kohtuma vaid kogu töö saab ära teha õdusas koduses keskkonnas.

Oskus programmeerida on muutumas võrdseks kirjutamise oskusega. Uurimuste või katsete andmete analüüsimine on tunduvalt kergem kui seda teostada paber kandja asemel mõnes tabelarvutus programmis kus väiksemgi koodi kirjutus oskus muudab töö tegemise tunduvalt lihtsamaks.    

Erinevate e-õppe kursuste abiga on võimalus läbida paljusi huvitavaid kursusi maailma mainekamates ülikoolides. Enam ei pea sõitma kohapeale ja maksma kallist kohamaksu piisab vaid interneti ühendusega arvutist ja tahtmisest midagi kasulikku teha. Nii on võimalik õppuriks saada kõigil kellel on vähegi aega ja viitsimist. Sarnaselt on paljud õppejõud lugenud mitmed oma loengud linti, et õppurid kes huvitavad vaid mingitest kindlatest teemadest saavad neid vabakuulajatena kuulata.

Samuti ei pea näiteks astronoomia tudeng minema kuskile observatooriumi, et teha seal katseid. Piisab vaid arvutist ja interneti ühendusest, et soovitud koordinaadid edastada teleskoobile. Saadud andmed aga saadetakse mõne minuti pärast sinu e-mailile. Sarnaselt toimub ka näiteks osakest füüsika uurimine kus õppur ei pea minema kiirendi juurde kohapeale, vaid andmed saadetakse õppuritele üle maailma laiali. Tänu kiirele andmete edastus võimele ei pea enam ühe probleemiga tegelema üks õppur ühes maailma nurgas üksi vaid probleeme saab lahendada erinevate töörühmade vahel samaaegselt erinevate maailmanurkade vahel.  

Kuid oleme alles 21. sajandi alguses. Mida võiks siis pakkuda õppurile tulevik. Kindlasti muutub aina tähtsamaks klaviatuuril trükkimise oskus ning paberil kirjutamine muutub aina rohkem koolipõlve tegevuseks ( sarnaselt nagu kunagi tuli kohustuslikus korras noorena algklassides sulepeaga kirjutada ). Arvutite tähtsuse kasvamise tõttu igapäeva elus muutub programmerimis oskus aina tähtsamaks õppuri elus. Ilmselt hakkab üha rohkemates koolide programmis seda robootika näol nägema juba alklasside. Üha arenev internet muudab maailma kindlasti veelgi väiksemaks, mis annab õppuritele võimaluse veelgi rohkemates ülikoolides õppida aja ainetest osa võtta läbi e-kursuste.

Lisa.1

Siinkohal, ei tasu kindlasti laskuda nostalgiasse käsitsi kirjutamise oskuse hajumise pärast. Vaid tuleb vaadata seda kui normaalset edasi liikumist. Sest arvutiga saab lihtsalt palju kiiremini kirjutada.


https://ifi6070.wordpress.com/2015/09/09/2-nadala-loeng/